1345.aastal põletati puidust ehitatud loss maha ning selle asemele ehitati kiviloss, mis hiljem sai Kurzeme Ketleri hertsogidünastia kodukohaks. Hertsog Ernst Johan Bironi võimuletulekuga vana keskaegne loss õhati ja 1738.aastal ehitati selle asemele uus, itaalia arhitekt F. B. Rastrelli poolt projekteeritud loss. Loss on korduvalt tulekahjude käes kannatada saanud, kuid 1919.aastal põletas selle taganedes maha Bermonti-Avalovi sõjavägi.

Pärast uuendamist 1937.aastal asus hoonesse Läti põllumajanduskoda ja läänepoolne avatud pool ehitati kinni loodava Jelgava Põllumajandusakadeemia laborikorpusega. Suurimat kahju sai hoone Teise maailmasõja ajal kui 1944.aasta juuli lõpupäevil loss purustati. Seetõttu on tänapäevane loss näha selle 1961.aastal teostatud restauratsiooni järgsel kujul. Täna on lossi põhielanikeks Läti Põllumajandusakadeemia tudengid. Lossis asub ka lossi ehitusajalugu kajastav muuseum ning ka Rundale lossi muuseumi väljapanek – Kurzeme hertsogide hauakambrid, kus puhkavad kahe hertsogidünastia esindajad.

Külastajagruppidele pakub Jelgava loss maiasmokkade jaoks mõeldud eriprogrammi „Kuum šokolaad hertsogi residentsis", samuti võimalust süveneda kalligraafiasaladustesse loovas töökojas „Hertsoginna Doroteja kirjad 19.sajandi õhkkonnas".

Tööaeg