1. Skulptuur-purskkaev „Püha Kolmainsus“ (Sv. Trīsvienība)

(Jānis Aivars Karlovs; 2010) kolmeks osaks lõhestatud graniidist skulptuur sümboliseerib kristliku usu ülimate väärtuste tuuma – Jumala Isa, Jumala Poja ja Jumala Püha Vaimu ühtsust. (Püha Kolmainsuse kiriku torn)

2. Skulptuur „Narr ehk Jokker“ (Jokdaris jeb Džokers)

(Donāts Mockus; 2011) loodud eesmärgiga kutsuda linnaelanikel esile naeratus. Esimesel Metallikunsti sümpoosionil Jelgavas „Uus elu“ (Otrā elpa) sai see publiku sümpaatia auhinna. (Driksas tänaval, kaubanduskeskuse „Pasāža“ juures)

3. Skulptuur „Karupoeg“ (Lācēns)

(Nellija Skujeniece; 2015) Jaamapargis algselt paigaldatud 20. sajandi 50-ndatel aastatel, kui sarnaseid figuure paigaldati kogu Läti territooriumil. Tänapäeval on skulptuur restaureeritud ja see on saanud tagasi oma esialgse võlu. (Jaamapark)

4. Skulptuur „Tulp“ (Tulpe)

(Gunārs Platpīrs; 2011) skulptuur on kujundatud pargivalgustina – hõõguv tulbiõis, mis, autori hinnangul, valgustab parke ja aedu. Kujutatud õis sarnaneb Läti tulbikasvatajate kuulsatele hübriididele. Skulptuur on valmistatud ümbertöödeldud metallist Jelgava metallitehases. (Zemgale piirkonna Pädevuse arenduskeskus)

5. Skulptuur  „Fruktus Bumbūls“

(Gaitis Burvis; 2012) on 5,5 meetrit kõrge, valmistatud metallist. See pöörleb tuules ja muudab nii oma kuju kui ka värvi, kuid ööpäeva pimedal ajal lööb see särama. Metallikunsti sümpoosioni raames loodud skulptuur. (Ozolskväär)

6. Skulptuur „Metallpõder“ (Metāla alnis)

(Donāts Mockus, Inese Valtere; 2013) on kui meeldetuletus Jelgava sümbolist – põdrast, mis kaunistab Jelgava vappi. Põder on kuldpruun, pärlmutri särava läikega ja peas on tal hõbedavärvi kroon, nagu see oli kujutatud vanadel linnavappidel. (Ozolskväär)

7. Keskkonnaobjekt „Ajarong“ (Laika vilciens)

(Māris Gailis, Gundars Kozlovskis; 2019) 2018. aasta suvel saeti maha Ozolskvääril kasvav hiidtamm, mis oli tunnistatud tõsiselt kahjustatud ja ohtlikuks puuks. Puidusümpoosioni „Uus elu“ raames loodi tammest 7 meetri pikkune skulptuur, mis sümboliseerib kõike, mida hiidtamm on kogenud 250 aasta jooksul. Skulptuuri eesotsas on vedur, mis veab kolme stiliseeritud vagunit Jelgava linna olulisemate vaatamisväärsuste kujutistega. (Ozolskväär)

8. Keskkonnaobjekt „Ajaratas 100“ (Laika rats 100)

(Kārlis Īle; 2018) on pühendatud Läti riigi sajandale juubelile. Kümne stiliseeritud inimese kujutised kujutavad inimesi, kes on seotud Läti riigi väljakujunemise ja arenguga. Rohkearvulised kivid sümboliseerivad Läti eksistentsi aastaid. (Vanalinna tänava kvartal)

9. Mälestusmärk „Dobele värav“ (Dobeles varti)

(Ronalds Jaunzems; 2008) sümboolne mälestusmärk ajaloolise linnavärava asukohas. Kujutatud rauast väravapostina koos müürimotiiviga, millesse on töödeldud kivi sõnumiga: Siin asus 17. sajandil Dobele värav. (Dobeles ja Vecpilsētas tänavate ristmik)

10. Skulptuur „Lahti võtta ja kokku panna“ (Sajaukt un salikt)

(Kestutis Lanauskis; 2011) esimese Metallikunsti sümpoosioni võitnud skulptuur. Idee väikesest tikukarbist, mis muutub liikuvaks lambiks: seda saab kasutada valgustamiseks, sellele võib astuda ja liigutada selle tikke, et mängida valgusega. (Mātera tänav Krišjāņa Barona ja Dobeles tänava vahel)

11. Skulptuur „Pargilill“ (Parka puķe)

(Māris Gailis, Armands Vecvanags; 2011) loodud Metallikunsti sümpoosionil. See on mõeldud ühtlasi nii valgusti kui ka pingina. (Võidupark)

12. Skulptuur „Tuulelill“ (Vēja zieds)

(Maija Puncule, Kristaps Krollis; 2011) loodud Metallikunsti sümpoosionil. See võimaldab igaühel tunda end inglina, sest trepist üles minnes löövad särama õie kroonlehed ja inimene saab endale valgustiivad. (Võidupark)

13. Skulptuur „Kosk“ (Ūdenskritums)

(Algirdas Kuzma; 2011) sai Metallikunsti sümpoosionil korraldajate sümpaatia auhinna. Skulptuuri ideeks on kujutada kaasaegset tormilist elukulgu, mis sarnaneb kosega. Selle mõistmiseks on vaja veidi filosofeerida. (Võidupark)

14. Skulptuur „Ma näen sind“ (Es tevi redzu)

(Krists Zariņš; 2011) skulptuur on loodud Metallikunsti sümpoosionil. Selle idee: tänapäeval on inimesed kõigega nii väga harjunud, et nad ei märka enam enda ümber paljut huvipakkuvat. Seekord ei puuduta see mitte ainult kohti, vaid naabreid, kes elavad meie kõrval ja meid jälgivad. Ka nemad on tähelepanuväärsed. (Võidupark)

15. Skulptuur „Hõbedane heli“ (Sidraba šalkoņa)

(Oskars Mikāns, Āris Smildzers; 2011) skulptuur on loodud Metallikunsti sümpoosionil. See on nagu stiliseeritud puu, mis heliseb tuules. Selle peamine väljendusviis on heli tuulekellade kujul. (Võidupark)

16. Mälestusmärk lauljale Nora Bumbiere´le

(Kārlis Īle; 2012) skulptuur ühendab legendaarse laulja, jelgavlanna, kahte laulu – „Viimane lehekülg“ ja „Tumm laul“. Pimedal ajal on skulptuur valgustatud – selle alusel põleb punane tuli, luues tunnetuse hõõguvatest sütest. (Skväär Jelgava Kultuurimaja taga)

17. Skulptuur „Romantiline tüüp“ (Romantiskais tipāžs)

(Egons Peršēvics; 2011) skulptuur valmis Metallikunsti sümpoosionil ja oli üheks külastajate lemmikuks. See on kujundatud laternana. (Jelgava Kultuurimaja)

18. Keskkonnaobjekt „Vihmainimesed“ (Lietus ļautiņi)

(Kārlis Īle; 2008) skulptuur valmis Rahvusvahelise Skulptuuri kvadriennaali ajal Riias ja on kunstniku kingitus Jelgava linnale. See kutsub külastajaid üles peatuma, kuulatama oma südamelööke, ja meeles pidama, et elu põhineb veel. (Kronvalda ja Lāčplēša tänava ristmik)

19. Skulptuur „Südamelind“ (Sirdsputns)

(Kārlis Īle; 2011) skulptuur on loodud esimese Metallikunsti sümpoosioni ajal Jelgavas. Siin asuvad väike vaateplatvorm ja pingid, mis on hea koht mediteerimiseks ja kohtumisteks. (Lielupe promenaadi lõpus)

20. Šamotiskulptuuride park

sisaldab 13 suuremõõtmelist keraamika- ehk šamotiskulptuuri, mis on loodud Keraamikasümpoosioni raames 2015. aastal ja Balti ühtsuse päevadel 2018. aastal. Need on loonud Läti ja Leedu andekad keraamikud. (Postisaar)

21. Puitskulptuurid „Balti rahvaste muinasjutud“ (Baltu tautu pasakas)

(Māris Gailis, Gundars Kozlovskis, Tautvils Poviļonis; 2018) loodud Kunstifestivali "BALTI" raames. See põhineb kolmel hobusel – neid kujusid võib hinnata nii viitena kolmele Balti rahvale, kui ka Balti riikides valitsevatele tuultele, kus igaüks püüdleb isesuunas, moodustades kolme kiirega tähe, kuid nad suunduvad siiski ühele eesmärgile. Hobustele saab ronida,  skulptuuridesse on paigutatud ka kiikumisvõimalused. (Postisaar)

22. Skulptuur „Armastuse puud“ (Mīlestības koki)

(Aldis Sproģis; 2014) Osaühingu Linnaapteek (SIA Pils aptieka) kingitus Jelgava linnale – kolm metallist valmistatud Armastuse puud, millele 2018. aastal lisandusid veel kaks puud. Neisse kinnitavad noorpaarid oma pulmapäeval võtmed, ühendades sel moel sümboolselt oma elud. (Postisaar)

23. Skulptuur-purskkaev  „Jelgava tudeng“ (Jelgavas students)

(Kārlis Īle; 2013) on skulptori diplomitöö, mille ta kinkis Jelgava linnale. Kunstnik ise on andnud „Jelgava tudengile“ nimeks Jēkabs Ceriņš ja ta õpib 3. kursusel. Tudengi vihmavarju käepidemel on müstiline jõud – on vaja vaid valida soov ja puudutada käepidet, siis soov täitub. Tudengi kuju põhineb üliõpilaslaulu motiividel: „On hiline õhtu ja vihma sajab, mööda Jelgava tänavaid tudeng uitab…“ (Mītavase silla jalamil)